Kõik saab korda

Kõik saab korda ..päev korraga nagu mulle öelda meeldib!

Käisin täna arstil, ravimeid pean veel edasi võtma, seni kuni vaja..järgmisel nädalal on mul plaanis ultrahelisse minna, et arst saaks kinnitust, kas mu sapikivid veel toimetavad 🙂 kui on alles, siis tuleb kunagi  opile minna, aga kunagi hiljem.. tänaseks on möödas kümme aastat, kui peale esimese lapse sündi sapikivid avastati..kui olen siiani elanud valudeta, siis loodan, et neid vastikuid kive polegi enam! Ma palun, et neid ei oleks!! Kirurg ütles mulle kunagi ammu ammu, et need võisid tekkida beebipillidest.. jah, beebipillidest kuulsite õigesti!! Kui tõsi see on või mitte, teab vana jumal taevas ise! Peale sapikivitõbi diagnoosi saamist lõpetasin igasugu keemia sisse söömise ( kui just vältida ei saa ravimeid) , eriti veel pillide näol. On ka teisi võimalusi raseduse vältimiseks!!  Peagi saab kümme aastat, aga rase pole ma ikka veel 🙂

Nagu ma kirjutanud varem olen, siis see kuu enamus tööpäevadest olen olnud oma tervise tõttu haiguslehel, ma hakkasin juba vahepeal oma töös kahtlema ja plaanisin töölt lahkuda.. kuni tänaseni ma ei teadnud veel midagi ja lõpuks sain ma head uudised, ma jään edasi  tööle, oma kallite kolleegide juurde, aga ametivahetus tuleb siiski 🙂 🙂 juhuuu, ma olen väga õnnelik, et ma saan end proovile panna uuel ametikohal ja ma ei anna oma kehale nii palju füüsilist koormust, küll aga klientide nõustamine võtab vaimse poole kindlasti ära..päev korraga, õpin õpin ja veelkord õpin!! Töö ei ole ka täiskoormusel, seega poole kohaga töötamine tähendab seda, et ma saan jätkuvalt oma perele rohkem aega pühendada ja keskenduda ka enda elule, oma hobidele, nii vähe, kui ka neid mul on…siis algus seegi! Uus aasta, uued kohustused, uued unistused ja uus mina!

Kuna aasta lõpp hakkab vaikselt lähenema, siis paljud hakkavad kokku võtma 2017aasta  tegemisi- õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Ma võin öelda, et aasta on olnud nii ja naa kõiges, mis puudutab elu..tegelikult on ju kogu aasta olnud hea! Uued kolleegid, uued tuttavad ja sõbrad, uued hobid, uued avastused oma elus, tütre saavutused koolis ja tantsimises, mees on tubli, hooliv ja armas ning kõik on ju igati vinks vonks 🙂

Kõige hea kõrval on alati ka kurbust, mõni poetatud pisar, sest kadedus käib elu juurde..natuke kadedust on ikka lubatud, mõni on lapse sünnitanud, jälle ma nutan siin vaikselt õhtul patja omaette, sest see on kurb..minu jaoks, kes ma olen krdima viljatu, jah mulle teeb haiget, kui keegi rasestub, samal ajal, kui ma keeran oma organismi vussi tänu nendele ravimitele, et endale teine laps kõigepealt valmis teha tänu meditsiinile ja siis ta sünnitada ja käte vahele võtta!! On lahkunud haiguste tagajärjel mõned tuttavad ja kui paljud kuulsad näitlejad on sellel aastal alla vandunud mõnele raskele haigusele, kui palju inimesi on autoavarii tagajärjel hukkunud jne, nimekirja võikski loendama jääda.. jah see on kurb, kurb minu jaoks, sest ma olen selline!! Kaastundlik lihtsalt!! Aga nii peabki elus olema- elud ja surmad tasakaalus! Statistika järgi siiski pole!

Uus aasta tuleb kindlasti parem..tunnen, et tuleb minu aasta: uus amet, ivf-ga lapsetegu jätkub, abiellumine ( 😀 ) , vb ka uus kodu ( me tahame maja, sest korteri elu sakib)!!! Püüdleme ikka unistuste poole!!!

Jeerum, kui pikalt ma täna kirjutanud olen.. lähen teen end nüüd korda, kuna me lähme mehega täna sõpradele külla 🙂

Pai!

 

Advertisements

Hingele pai

Olen naabrinaisel külas, täpsemalt tema last vaatamas 🙂 ta läks joogasse..nii ma siin istun, lehitsemas ajakirja Hingele Pai 💖 

Appiiiii, kisan siin toas.. miks ma varem sellest ajakirjast midagi kuulnud pole, mõtlen siin omaette..lehitsen ja muudkui lehitsen ja siis mõtlen, et see ajakiri on just see mida mu hing vajab, nagu päriselt ka!! 

See ajakiri on mõnusat lugemist täis, mõnusad teemad nt. meelerahu, tervis, loovus, suhted, inspiratsioon, eneseteostus jne.

Minu jaoks avaldas positiivsust teema- toeta viljakust loodusraviga!!!!Täpselt see, mida ma vajan..lisaks ivf-le hoian end kursis ka looduslike toodetega, looduslike ravimitega, mida on meie looduses ka palju!  

Kindlasti uurin homme, kuidas see väljaanne endale tellida, kauplustes on see müügil hinnaga 10€, mis on kindlasti oma hinda väärt!!

Ajakirjas toodud materjali ma rohkem siin ei jaga, nii igaks juhuks 🤗

Ruttu ruttu vut vut poodi endale soetama, kel huvi!!!

Diana

Ei saa katsele :(

Nagu pealkiri ütleb, siis selle kuu plaanitud katse läks aia taha! Olen taas haige..seekord siis närvivaluga, mis mind eile tabas. pikk jutt sitt jutt, ei viitsi isegi sellest kirjutada! Kuna täna sai ka perearstiga ühendust võetud, siis tuleb katse edasi lükata..enda tervis on ikka peamine, lohutan end täna sellega, et ma olen noor ja aega ivf-tada küll! Ega siis see kaua oodatud teine ka tulemata ei jää! Õhtul viib härra mind apteeki, et saaksin enda retseptiravimid välja osta ja neid siis kuni reedeni kindlasti tarvitada.

Tulles tagasi ivf juurde, siis televiisorist hakkas TLC kanal näitama 15.detsembril saadet In Vitro. Ootuse aeg

Kel huvi, siis Telias saab ka järelvaatamist teha.. Mina hakkan isiklikult seda saadet vaatama küll, tundus täitsa huvitav ja kaasahaarav!!

Kuna ma olen taas haiguslehel, voodirežiimil ja miskit suurt teha ei tohi, siis panin kirja plaanid, mida teha:

  1. saan lapse sokid valmis, koon neid juba kuu aega 🙂
  2.  hakkan raamatut lugema, riiulis on ootamas raamatud: “Teie üleloomulikud võimed” Melissa Alvarez, “Nektarilind” Elme Väljaste, “Hoopidest hoolimata” Anna Quindler  Oprah Winfrey klubi bestseller, Evelin Ilvese raamat- isikuintervjuu, kirjad ja kommentaarid ning viimaseks ” Julgus mõelda, julgus öelda 3″ Kadri Luik.  Seda viimast ma hetkel lugeda ei saa, kuna esimesed kaks raamatut on juba suht lootustu leida, aga jonni ei jäta ma, sest ükskord ma need saan! Kirjutasin isiklikult ka Lauri Luik nimelisele härrale, kes aitab mind esimese ramatu leidmisega 🙂
  3. pakin jõulukingitused 🙂
  4. luban, et ma ei korista ega mölla ringi, kuna mu keha vajab puhkust!!

Mõtleme ikka positiivselt, kuna peale mõõna tuleb ikka tõus 👌 

Kunagi räägin ka sellest, millega igapäevaselt tegelen pere kõrvalt, ivf ravi kõrvalt jne…

Rahu ainult rahu, nagu Karlsson ütles!

 

 

Raske on olla

Tere!

Kuidagi raske on olla viimasel ajal.. miski surub, rõhub, tuju on nullis, kõik tundub nii pekkis..samas nagu oleks korras ka, kõik on ju tegelikult hästi..Meil kõigil on raskeid aegu elus- kui tervis veab alt, kui lahkub keegi lähedane jne. Olen viimased nädal aega olnud haiguslehel oma lihasevaluga..pole meeldiv, kui rinnus on hooti valud, hingeldama ajab, emos käidud, perearstil käidud, ibukaid närinud ja magneesiumit lisaks. Mida teevad emad haiguslehe ajal? Loomulikult koristavad, õpivad lastega, tegelevad majapidamisega, käivad poes, isegi kui kotte ei jõua vedada, sest kõik võtab hingeldama. Selle aja jooksul jõudsin paar raamatut lugeda, lõpetasin hiljuti Marilyn Kerro raamatu lugemise 🙂 see raamat muutis mu mõtlemist totaalselt, kõigepealt oli mul paar päeva väga raske olla, tujud käisid seinast seina, siis saabus täiskuu ( 3.dets 2017), ma keerasin ära..olin haavatud, nutsin südamest, lubasin endal kurb olla..hakkas kergem, aga loomulikult! Täna on reede õhtu ja mul juba kergem, hommikul helistas perearst, kes kinnitas, et põletikunäitajat enam pole, maksafunktsioonid on korras, neerud on korras, kolesterool on väga hea ja hemoglobiin veel paremas korras. Tuju läks paremaks, aga ometi oli vaja peale lõunat minna matustele, ärasaatmisele 😦 kurb kurb kurb!!! Miks inimesed surevad, miks lahkuvad lähedased, miks lahkuvad lahedad ja toredad naabrionud, kes aastatega kalliks, armsaks ja nagu vanaisaks/isaks saanud, keda mul olnud pole..on olnud vanaisad, kes nii vara meie seast lahkunud ja on isa, kellega absull pole millestki rääkida..rääkimata sellest, et mu isa pole oma esimest lapselastki näinud, siis millest me veel räägime! Mingist kohusetundest saatsin isale pildi, kui laps läks 1.klassi 2015aastal ja see on ka kogu mälestus mu tütrest! Jah, me helistame sünnipäevadel, tähtpäevadel ja see on ka kõik. Mu isa on jäänud mulle nii kaugeks, et valus hakkab! Üks hea uudis on veel tänasesse päeva 🙂 ma saan vist see kuu uuele katsele, täna arst kirjutas mulle ja ma siiralt loodan, et peagi on mu ootustel, kannatustel ja pisaratel lõpp, et siia ilma saabuks jõuluime ja ma saan uuele Fet siirdamisele minna..ma süütan küünla kõikidele oma lähedastele, inglitele taevas, et nad teeksid mulle jõuluime ja mu siirdamisel oleks positiivne tulemus! Nii vähe on õnneks vaja, et olla õnnelik, veel õnnelikum, kui ma igapäevaselt olen! Ma tahan särada nii, nagu esimest last oodates. Kallis jumal, kas on palju palutud…ei ole juu 🙂 Kui palju võib üks naine kannatada.. viis aastat tagasi ma alustasin selle teekonnaga, et on aeg- mu katsumused algasid 2012a aastal, kui aasta jooksul oli mul kaks emakavälist rasedust, viimane neist lõppes mu ühe munajuha eemaldamisega.. ja sealtmaalt ma kaotasin aastaks ajaks pea, enne kui mu tee, kaardid – viisid mu viljatusravi kliinikusse..3 aastat proovitud iseseisvalt ja 2 aastat on siis tänaseks Ivf katseid! Mu tütar sirgub juba vaikselt neiuks ja ma vaatan teda, kui suureks ta kasvanud on..asjalik, iseseisev, vinguja ja kõik korraga..puberteet hakkab ligi tulema! Aeg-ajalt tunnen end samasugusena, siis mees toob mu maa peale tagasi.. oehh, kui raske on! Raskused ongi ju ületamiseks ja ma siiralt usun, et need kannatused, mis mul elujooksul teele tulnud on, ongi ületamiseks ja lõpuks olen mina võitja! 🙂 küll ma olen ikka lootusrikas, kuid positiivsus kõik selle sita ja jama sees peab säilima! Onju, mul õigus! Kui ma suutsin kord lahkuda terrorist, vägivaldsest suhtest, siis saan ma sellega ka juba hakkama, mis hetkel mu elus käimas on..raskused on veelkord ületamiseks!!!

Ma panen kaarte, tarokaarte paar korda nädalas, et selgust saada oma elus..uskuge või mitte, aga kaardid räägivad ja siiani on mul läinud nii, nagu need räägivad.. pikema aja jooksul ma mõistan, mida kaardid mulle ütlevad ja nii ka läinud on! Mul on üldse mingid imelikud uskumised, ma loen seinast seina raamatuid, mul on oma usk, ma fännan kristalle, mis minuga kaasas käivad igapäevaselt.. mina usun neisse ja need toimivad! Minu jaoks on need olulised ja tähtsad! 

Aga tänaseks ma nüüd küll lõpetan oma mula ära, lähen parem lapsele sokki kuduma, et mõtted mujale saada! 

Kasulike tunnete jätkuks veel siis midagi

Hei

Kui tihti olete teie kurvad? Rõõmsad?

Miks on need tunded üldse vajalikud?

Räägin siis lähemalt KURBUSEST

Kurbus on emotsionaalne lõdvestumine, milleni jõutakse siis, kui ootused ja soovid ei täitu. Kui tihti on Teil olnud hetki, et midagi nii niiii väga ootate, nt. kohtumist kellegiga, kohtingut vms, olete ju kurvad, kui see luhtub? Mulle pole vaja hakata väitma ka vastupidist 🙂 sest nii on! Kurbus põhjustab valu, sest ta on ju seotud millegist ilmajäämisega või kaotusega, nagu eelnevalt ütlesin. Tavaliselt me võitleme kurbusega, sest tahame olla õnnelikud. Sellest me järeldame, et kurbust tuleks hoopis vältida. Kuid tõde on see, et tõelist rõõmu tunneme vaid siis, kui lubame endal ka kurvastada- seda siis kogu südamest.Kurbus puudutab seda, mis on meis kõigis kõige tundlikum. See on nagu lõdvestav energia, torm, mis puhastab õhku ja kõrvaldab pingeid. See tervendav tunne aitab kaasa sellele, et meie sisemine mina jääks jätkuvalt paindlikuks ja võimaliseks kohanduma muutustega, mida meie elu endaga kaasa toob! See ei tähenda, et peaksite vähendama oma ootusi ja soove hirmust kannatuste ees, kui selgub nende täitumise võimatus..Vältides kannatusi, oleme võimalised tundma ainult  rõõmuvirvendust, ehk siis teisisõnu oleme võimelised tundma elu vaid pindmiselt. Näilise hingerahu taga on aga allasurutud rahulolematus.

Minu siiras ja hea soovitus- kui oled kurb- ela see välja ja täielikult.. kuula muusikat, mis meeldib, kui vaja siis nuta…nuta kohe hingest! Mulle mõjub see alati- kohe hakkab ju kergem! Mis peamine, jagatud mure on ju pool muret.. teinekord piisab ka kellegiga rääkimisest, keegi kes kuulab ja mõistab!

Jätkuks kurbusele, vihale ja hirmule, kirjutan parema meelega rõõmust 🙂 kellele see ei meeldiks küll.. aga mulle meeldib rõõm! Rõõm on dünaamiline energia. Rõõmus inimene särab, temast kiirgab heatahtlikkust ja helgust.. ta on avatud ja siiras, reageerib vastavalt igale olukorrale, mida elu ette  toob. Kas sulle meenub loomulik eufooriaseisund, millesse satud tantsimise, laulmise, jooksmise või mõne muu aktiivse füüsilise tegevuse ajal, kui kogu keha liigub nõtkelt ja vabalt nagu loomal :)??? Sellist rõõmu- eufooriat tunneme ainult siis, kui õpime avaldama hirmu, viha ja kurbust! Rõõm on sama tähtis, kui teised tunded, kuid ta võib olla veel olulisem..ta tervendab, tugevdab, taastab usalduse meie sisemise mina vastu. Rõõm on meeldiv tunne ühesõnaga, mis tekib emotsionaalse reaktsioonina meeldivale olukorrale või mälestusele.

Kas teie olete rõõmsad iga päev? Naerate südamest? Naeratate võõrastele tänaval? Naer on terviseks iga päev!!!

 

Räägime kasulikest tunnetest

Elu ja tunded?

Kui suured tunnete väljendajad teie olete?

Ma mäletan, et kui ma noorem olin, ala 20-ndates neiu, siis väljendasin end kõvasti, selgesti karjudes (jah karjudes), emotsioonidega nagu ma olen.. teinekord ei valinud sõnu, mida loopisin või ütlesin, teadmata, et võin kellegile oma sõnadega haiget teha. Täna olen ma 30.ndates noor naine, ema oma tütrele ja tulevane abikaasa..vist ehk 🙂 täna tundun ma paljudele rahulikum ( vist?), ma üritan end selgelt väljendada, kui ma millegiga rahul pole, või mulle miski ei meeldi.. ma üritan olla iga päev parem inimene eilsest, sest ma ka elan ja õpin!! Mul on tunded, meil kõigil on tunded.

Tunnete vaba väljendamine seostub tihti kannatustega ja selleks, et probleeme vältida, ei luba me teatud negatiivsete tunnete avaldumist. Me ei taha endast halba muljet jätta või teisi haavata. Selle asemel me blokeerime negatiivsed tunded, nagu neid polekski. Vältides me teeme selle vea, et me ei suuda aga täielikult tunnetada positiivset spektrit..Paljud meist ei oska enam elust rõõmu tunda ja õnnelikud olla, isegi siis, kui kõik tundub hästi olevat. Tasapisi harjume elama emotsionaalses seisakus. Kuid mis tähtis- avaldamata tunded ei kao aga kuhugi. Jäädes väljendamata võivad need muutuda mürgiseks energiaks.

Kirjutan täna siis tunnetest ja vaatlen neid lähemalt

Neil tunnetel on oluline tähendus meie kõigi elus ja üldise hea enesetunde jaoks. Siin kohal ütlen ära, et neid tundeid me ei peaks vältima, vaid me peame väljendama selgelt ja avameelselt!

Ma tahan esimesena kirjutada teile HIRMUST.

Miks? Sest hirmuga on mul palju kogemusi- hirm surra, hirm sõpradest ilma jääda, hirm kaotada oma pere, hirm pimeduse ees,  ühesõnaga seda hirmu võingi jääda kirjutama 🙂 Kuid aastatega olen jõudnud teadmisele, et see kardetud “Hirm” on tegelikult kasulik ja vajalik tunne meie elus. See on nagu radar, mis hoiatab meid ohu eest ja on elu tagav peamine instinkt. Kui me surume oma hirmu alla ja ingoreerime, võib sellest kujuneda üleüldine hirm, krooniline usaldamatus. Just selle tulemusena paljud kardavadki kõike- töö kaotust, armastatud inimene jätab maha, surma jne..Kardetakse isegi seda, et muututakse liiga õnnelikuks, ei osata õigel ajal karta. Kardetakse tõde, muutusi ja tundeid. Allasurutud hirm halvab meie eluenergiat ja tapab tundeid. Väga oluline on oma hirme/hirmu tunnistada ja selle tegeleda. Kui ise sellega hakkama ei saa, otsi abi, kallis inimene!!

Järgmine tunne on VIHA..see on meie mina kaitsereaktsioon siis, kui me tunneme, et meie sisemised piirid on nagu lõhutud. Õigustatud viha on lühiaegne, ootamatu ja ei vaja selgitusi.. Tõeline viha ei teki ilma põhjuseta. Väljendades oma viha, näitame, mis meie arvates on sobimatu ning me kaitseme oma terviklikkust. allasurutud viha ilminguks on agressiivne käitumine, vägivald perekonnas, kuritegevus, konfliktid, meeleheide, raev.  Minu arvamus on, et on õige väljendada oma viha kohe sellel tekkimise hekel, mitte seda alla suruda ja endasse koguda. Kui inimesel on vaba võimalus oma viha välja elada, tekib automatselt positiivne tunne- kaastunne ja ta mõistab, miks teine inimene tema isiklikke piire rikkus.

Lõpetan täna selle postituse teemal, kus jõudsin kirjutada hirmust ja vihast..

Kirjutage mulle oma hirmudest?

Mis tähendab teie jaoks viha?

Kas vihastate tihti? Ja miks?

Mõelge nüüd kõige peale, pange silmad kinni ja mõelge oma elu peale, ära kartke ja ära pea pikka viha.. ma soovin, et sa oleksid õnnelik!!!

Uued tuuled uues kliinikus

Nagu pealkirigi ütleb, siis uued tuuled uues kliinikus. Ma ei hakka siia blogi postitusse kirjutama seda, et miks katsed hetkel ebaõnnestunud  on.. kuid kokku on neid tänase päeva seisuga 5 😦  neist 4 koos täisringiga ebaõnnestunud Ida-Tallinna Keskhaiglas ja 1 ebaõnnestunud selle 2017aasta augustis Nova Vita kliinikus.

Mis viis mind Nova Vita kliinikusse? http://www.novavita.ee/

Selle aasta alguses, vist oli jaanuar- veebruar, kui ma otsustasin ITK-s lahkuda, lahkuda jäädavalt.. palju ebaõnnestunud siirdamisi, mitte kvaliteetsete rakkude siirdamised, pidev konveieri tunne, mitte kuulamine, mõistmine..tähtis oli raha ja veelkord raha, kuna Haigekassa rahastus on seal suur.. mina jään oma arvamusele, et sealses kliinikus ei kontrollita piisavalt rakkude kvaliteeti, enne siirdamist.. nt. sealne viimane siirdamine minu puhul näitas seda, et ka 3-e jääkaru siirdamine ei toonud mulle õnnestumist!!!See räägib juba enda eest! Ma ei tee sealselt personali maha ega midagi, kõik väga super arstid, kuid seal olles oli näha personali kiiret tööd, palju tööd.. kuna paare, kes vajavad sama abi, nagu mina..oi jeerum, neid on palju! Kurb, aga tõsi! Tulles tagasi Nova Vita juurde, siis sealne õhkkond on kuidagi personaalsem, sinule pühendatakse aega, sind kuulatakse, mõeldakse kõikvõimalikke variante välja su probleemile, leitakse uusi raviskeeme jne jne.. kirjutada head võin lõpmatult.. seal on privaatne ja soe tunne, pärast iga lahkumist kliinikust tunned end, kui printsessina 🙂 kuid tuleb tulla tagasi maa peale! Ma olen endiselt viljatu, mul on sekundaarne viljatus.. see tähendab seda, et teisene siis, kuna esimene laps sündis loomulikul teel, ilma igasugu probleemideta rasestumise teel 🙂 lihtne onju! Ühesõnaga kiidan seda kliinikut väga, kuigi jah alguses pidin ma enda protseduurid, analüüsid, ultrahelid ise kinni maksma, kuid edasi rahastas juba Haigekassa! Täna on meil juba november 2017, sellel kuul üle pika pika aja toimus mul ovulatsioon, mille tegin testi abil kindlaks 🙂 koheselt võtsin arstiga ühendust, et vist õnnestuks see kuu uuele külmaringile minna.. kuniks tulin pilvedelt alla peale arsti kõnet.. jääb ära, siirdamine oleks pidanud toimuma eelmisel pühapäeval.. kahjuks nädalavahetusel ei tööta ükski kliinik, ka mitte raha eest. Nii palju siis minu ootamist ja ootamist.. ei tule ka see kuu siirdamist, plaanis oli ju loomulikku tsüklisse, st. et siis ilma ravimiteta!! Hetkeks lasin pea taas norgu, kuid kurvastus läks kiiresti mööda 🙂 töö, pere ja laps viivad mõtted seniks mujale.. Arstiga jäi kokkulepe, et detsembris enne jõule ehk õnnestub veel teha üks FET siirdamine, seda kas siis loomulikku ( kui ov) toimub või siis toetavate ravimitega. Päev korraga.. kurat ma ootan juba kaks aastat päev korraga :)!!

Tulles tagasi mu viljatuse juurde- mul ei toimu igal kuul ovulatsiooni, olen ühe munajuhaga ja mul ei imendu progesteroon, mis on vajalik naise organismis! Viimasel katsel ei aidanud ka progesterooni süstid mind, tase liiga madal!! Seepärast ka ootame võimalust loomulikku tsüklisse siirdamist! Kuid ootamine on pikk 😦

Kirjutan peatselt juba jälle, lähen nüüd Marilyn Kerro raamatut lugema ja kooki sööma 🙂

Kohtumiseni!